Disaini mõiste (instructional disain)

Esimese asjana saime loengus kohe uurida, milline on meie toolide disain. Nagu ikka tuli kohe välja esteetiline pool, mis tegelikult on lõpp-produkt ja alles siis funktsionaalne pool. Profesionaali jaoks on disain protsess ja selle protsessi lõpus valmib prototüüp, kus disainer annab enda töö üle.

Klassikaline protsess ehk kosemudel (Praktikas see ei toimi tihti, sest tavaliselt on vaja mõne protsessi juurde tagasi minna):

  • Uurimine
  • Esimene prototüüp
  • Prototüüp kasutajatele
  • Testimine
  • Esitlemine
  • Müük.

Õppedisain (instructional design)- õppeprotsessi jaõpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks. (Loenguslaidid 1)

Õpetamine on alati kavatsuslik tegevus. Õpetamine kui kasvatuse viis. Õpetamine kui koolitus. Õpetamine on kasvatuslik sekkumine õppija arengu „normaalsesse“ kulgu.

Õpetajakoolituse üliõpilastel on väga kindel arusaam juba õppimisest ja õpetamisest enda koolikogemuse põhjal. Ülikoolis õpitakse aktiivõppe meetodeid jne, aga praktikal tehakse ikka loengu-stiilis tund.

Õpetajate „sisemised õppimisteooriad“ ehk õpi- ja õpetamiskäsitus

  • Transmissioon – teadmiste ülekanne. Loeng. Palju materjale, ülesandeid vähe
  • Transaktsioon – tehes õppimine. Käsitöö, kunst, tehnoloogia. Ülesandeid palju, materjale vähe
  • Transformatsioon – õppimine maailmavaate muutumine, valgustatuks saamine. Õpilane leiab enda tee. Näiteks budism ja AA. Oluline foorum

Teaduslikud õppimisteooriad – SLAIDIL

Biheivioristlikud

Kognitivistlikud

Konstruktivistlikud

Õppimise kolm metafoori – monoloogiline, dialoogiline, trialoogiline

Eesti haridusstrateegia 2020: muutunud õpikäsitus

Õpisüsteemid

  • CBI (Computer-based instruction) – õppematerjale palju, pole vaja õpetajat
  • CAI (Computer-assisted instruction) – õpetaja õpetab uue materjali, arvutis harjutatakse
  • ILE (Interactive learning environments) – sarnane süsteem CBI-le
  • ITS (intelligent tutoring systems) – jälgitakse õppija käitumist ja vastavalt sellele liigutakse edasi
  • Microworlds – n-ö rollimäng ja tehtavatest otsustest sõltub edasine
  • CSCL (Computer-Supported Collaborative Learning) – õppematerjale ülimalt vähe. Näiteks eTwinning
  • EPSS (Electronic Performance Support Systems) – õppimine integreeritud tööga
  • WBT, WBI, e-õpe, virtuaalõpe – Moodle
  • e-õpe 2.0 – blogid, edufeedr (personaalsed õpikeskkonnad)

Õpisüsteemide tüüpilised funktsioonid

  • Uue materjali esitlemine
  • Juhendamine/toestamine
  • refleksiooni vahendid
  • interaktiivsed harjutused, ülesanded
  • rühmatööd
  • õpitulemuste kontroll ja hindamine
  • õppeprotsessi monitooring ja haldamine

Õpisüsteemi struktuur.

  • Lineaarne – uus osa-harjutus-test
  • Lineaarne, kuid hargnemise ja vahelejätmise võimalusega
  • „Laadaplatsi“ mudel (marketplace) – õppija võib järjekorda ise valida.

Õppedisaini mudelid:

  • ADDIE
  • Dick&Carey õppedisaini mudel
  • ASSURE
  • ISD
  • Leshin, Pollock, Reigeluth’i mudel
  • Jonasseni 3C mudel
  • Merrienboer’i 4C/ID mudel
  • “Kivike tiigis” mudel