Eelmises loengus küll ei soovitatud nii alustada, aga kuna tunnen, et ma pole sotsiaalmeedia suunamudija, vaid teen kodutöö postitust, et arendada enda oskuseid, siis teen selle alguse ikka. Pealkirja jätsin ka mudimata, et õpingute jooksul oleks kergem vanu postitusi üles leida 🙂

Valisin neljanda teema lugemismaterjaliks Wilson et al. (2007) artikli Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems.

Artikli peamiseks eesmärgiks on tutvustada uut lähenemist õpikeskkonna disainimisel, kuna vana süsteem ei toetanud nende arvates individuaalsust, mis on järjest olulisem. Enda kokkuvõttes toon välja nende artikli peamised mõtted. (Wilson et al., 2007)

Autorid nimetavad ja kirjeldavad domineeriva disaini omadusi (Wilson et al., 2007):

  • Tööriistade ja andmete integreerimine kursuse kontekstis – Tööriistad ja andmed on seotud ühte moodulisse. Samuti pole tihti võimalik jagada sisu erinevate kursuste vahel, mis on küll samal platvormil.
  • Asümmeetrilised suhted – õpetajatel suurem võimalus kursuste sisu loomiseks ja selle muutmiseks. Õppijatele nii palju vabadust see ei anna.
  • Homogeenne keskkonna kogemus – kõigil õppijatel on sarnane/sama kogemus/sisu.
  • Avatud e-õppe standardite kasutamine – integreerimise võimalus. Kursusel on erinevad õppematerjalide kogumikud ja hindamist on automatiseeritud.
  • Juurdepääsu kontroll ja õiguste haldamine – kursuse sisule on juurdepääs piiratud, et kaitsta materjale
  • Organisatsiooni ulatus – kursust haldab organisatsioon, kes kõike korraldab ja kursus on tihti organisatsioonikeskne.

Alternatiivse disaini omadused (Wilson et al., 2007):

  • Fookus kasutajate ja teenuste vahelistele ühenduste koordineerimisel – koordineeritakse ühenusi kasutaja ja mitme organisatsiooni vahel/pakkuja vahel.
  • Sümmeetrilised suhted – kõikidel kasutajatel peaksid olema samad võimalused, kas sisu tarbida või luua.
  • Isikupärastatud kontekst – õppijatel on võimalus enda õpisuunda muuta ja individualiseerida.
  • Avatud interneti standardid ja kerged patenteeritud APId – kuna süsteem on nii palju arenenud ja kasvanud, siis pole võimalik enam keskenduda ainult haridussektoris vajaminevatele standarditele.
  • Avatud sisu ja segatud kultuurid – soovitakse ressursse jagada ja anda ka luba materjalide muutmiseks ning uuesti avaldamiseks.
  • Isiklik ja globaalne ulatus – VLE tegutseb organisatsiooni tasandil ja PLE personaalsel tasandil. Välja on toodud, et PLE võib olla ka globaalne, kuna kasutajal on võimalik integreerida erinevaid osi.

Minu personaalne õpikeskkond:

Kasutatud kirjandus

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://dx.doi.org/10.20368/1971-8829/247