Valisin kodutöö tegemiseks järgmise artikli e-õppe ajaloost.

Pean tunnistama, et haridustehnoloogia ajalugu, ja sellega kaasnevalt ka e-õppe ajalugu, on mulle küllaltki võõras teema. Alustasin nüüd haridustehnoloogina kolmandat aastat tööd, aga ajaloo poolt pole ma varem uurinud, alati on vaja hoopiski tutvuda mõne uuendusega. Samas mulle väga meeldis Nicholsoni (2007) mõte, mis oli kokkuvõttes esitatud, et “ajaloo õppetunnid on näidanud, et ühiskonnad, kes ei mõista enda ajalugu, kordavad samu vigu…”.

Nicholson (2007) tõi välja, et e-õpe on alates 1960ndatest arenenud nelja suunda: äri, haridus, koolitussektor ja militaar ning need kõik defineerivad e-õpet erinavalt. Õpetajana olen ikkagi kõige enam kokku puutunud haridusvaldkonnaga. Samuti on alates sellest ajast arvuteid kasutatud haridusvaldkonnas ja koolitusteks, et toetada õppimist ja ka õpetamist. Äris ja koolitussektoris võis e-õppe kasutusele võttu ajendada suurem produktiivsus ja väiksem kulu. Kuna äris toimus üha suurem globaliseerumine, siis keskenduti e-kursustele.

Ülikoolid ei pidanud e-õppest väga lugu ja neil oli vähe võimalusi arvuteid rakendada. Arvuteid peeti ka liiga kalliks, et neid enam kasutada. Samas on artiklis oli toodud kaks nime, Patrick Suppes ja Don Bitzer, kes olid e-õppe pooldajad ning proovisid seda ka edasi arendada. Supper vaidles vastu väitele, et arvutite kallis hind taksitab selle kasutamist hariduses. Tema arvas, et arvutist saab just tudengi personaalne juhendaja. Tänapäeva kontekstist peab mainima, et arvuti (internet) on tõesti õppija suur toetaja. Enda uskumusi järgides lõigi Supper Stanfordi ülikooli arvutiõppekava. Ta kavandas ka arvutipõhise juhendamist süsteemi (CMI) ja kasutas seda enda kursustel. Don Bitzer’i puhul keskendutei eelkõige PLATO’le – süsteem, mis loodi õppijate kirjaoskuse parandamiseks. Artiklis nimetatakse PLATO’t tänapäevaste konverentssüsteemide eelkäijaks. (Nicholson, 2007)

Vee on Nicholson (2007) on enda artiklis välja toonud tabeli, kus toob välja fookuse muutused haridustehnoloogias kolmekümne aasta jooksul. Jaotus on järgmine:

1975 – 1985 fookuses: programmeerimine, drillimine ja harjutamine

1983 – 1990 fookuses: multimeedia, arvutipõhised koolitused

1990 – 1995 fookuses: veebipõhine õpe

1995 – 2005 fookuses: e-õpe

Ise soovin enda õpingute jooksul fookusesse võtta selle, kuidas luua e-õppekeskkondi, mis põhikooli õpilaste arengut toetaks. Just sellepärast, et ma ei teeks õppijatele liiga segast ja keerulist süsteemi, vaid nende eale vastava. E-õpe arendab suurepäraselt iseseisva töö oskust ja seetõttu soovingi enda tundidesse luua õpikeskkonda.

Kasutatud kirjandus:

Nicholson, P. (2007). A History of E-Learning. B. Fernández-Manjón, J. M. Sánchez-Pérez, J. A. Gómez-Pulido, M. A. Vega-Rodríguez, & J. Bravo-Rodríguez, Computers and Education (lk 1–11). Dordrecht: Springer.