Lühikokkuvõte Tidd’i raamatu „Innovatsiooni juhtimine“ I peatükist.

Tidd (2006) toob välja, et innovaatilisusest omandatavad eelised kaotab konkurents, kui seda jäljendama hakatakse. Kui organisatsioon jääb kinni enda juurde ja pole nõus edasi liikuma, siis riskib ta sellega, et jääb teistest hoopis maha ning laseb nemad juhtima. Tidd on välja toonud ka Joseph Schumpeter’i nägemuse innovatsioonist. Schumpeter toob välja järgmised mõisted:

Tihti mõtleme tänapäeval innovatsioonist kui tehnoloogia ja tehnika arengust, aga Tidd’I (2006) toob välja, et innovatsioon ei seisne isegi vaid ainult uutele turgudele sisenemises, vaid võib pakkuda ka uusi võtteid väljakujunenud ja küspsetel turgudel tegutsemiseks. “Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada.”

  • Monopoolne kasum – kui ettevõte on ainus toodet/teenust pakkuv ettevõte turul ja ta võib eeldada, et teenib palju raha
  • Parv – teised ettevõtjad ürivad esimest ettevõtet imiteerida ja tekivad uued ideed ja uute ideede “parv”. See vähendab kasumit kuni saavutatakse tasakaal.
  • Loov lammutamine – on protsess, mis toimub pidevalt. Luuakse innovaatiline toode/teenud, tulevad konkurendid, saavutatakse tasakaal.

Innovatsiooni liikidena toob Tidd (2006) välja 4P (product, process, position, paradigmas):

  • Tooteinnovatsioon – muutused asjades; toodetes või teenustes
  • Protsessiinnovatsioon – muutused nende loomises või kohaletoimetamise viisis
  • Positsiooniinnovatsioon – muutused toote või teenuse turuletoomise kontekstis
  • Paradigmainnovatsioon – muutused organisatsiooni mõttemallides

Innovatsiooni mõõtmed:

  • Inkrementaane innovatsioon – järkjärgulised muutused. Seda peetakse olulisemaks, kuna suurema osa ajast toimuvad muutused järk-järgult ja see on efektiivsem, sest nii leitakse parima lahendus.
  • Radikaalne innovatsioon – järsud muutused

Innovatsioon seisneb meie teadmuses. See teadmus võib eksisteerida juba meie kogemustes (mida oleme näinud/teinud), aga võib tekkida otsinguprotsessi tulemusel. Samuti võib see väljenduda selgelt vormis või väljendamata vormis (on teada, kuid sõnadeks või valemiteks vormimata). Innovatsiooni juhtimine ongi ebakindlate asjaolude muutmine teadmuseks. Inkrementaalne innovatsioon pole küll riskivaba, aga ikkagist potensiaalselt juhitav, sest me alustame sellest, mida tunneme ja arendame seda edasi.

Tidd on välja toonud Abernathy ja Utterback’I innovatsiooni elutsükli etapid:

  • Loksuv faas – ebakindlus kahes dimensioonis: sihtmärk ja tehnoloogia
  • Üleminekufaas – lahendus on välja tulnud ja keskendutakse selle imiteerimisele ja arendamisele
  • Spetsiifiline faas – toote eristumine.
Innovatsiooni iseloomLoksuv faasÜleminekufaasSpetsiifiline faas
Konkurentsivõitluses rõhk…Toote funktsionaalne sooritusTootevariatsioonKulude vähendamine
Innovatsioon stimuleerib…Teave kasutajate vajaduste, tehniliste sisendite kohtaVõimalusi luuakse ettevõttesiseste tehniliste võimete laiendamisegaSurve kulude vähendamiseks, kvaliteedi parandamiseks jne
Domineeriv innovatsiooniliikSagedased olulised muutused toodetesMahtude kasv tingib olulisi protsessiinovatsiooneInkrementaalne toote- ja protsessiinnovatsioon
TootevalikMitmekülgne, sagely esineb kindlale kliendile disainimistHõlmab vähemalt üht stabiilset või valitsevat disaniEnamasti eristamatud standardtooted
TootmisprotsessidPaindlikud ja ebaefektiivsed – eesmärgiks on katsetamine ja pidevad muutusedJäigemad ja selgepiirilisedEfektiivsed, sagely kapitalimahukad ja suhteliselt paindumatud

Tabel 1. Innovatsiooni elutsükli etapid

Innovatsiooniprotsessi läbiviimiseks tuleb juhtida 4 tegevusfaasi ja 5 faas pole kohustuslik:

  • Keskkonna vaatlemine ja uurimine ning sealjuures nii sise- kui ka väliskeskkonda.
  • Teha strateegiline valik kõigist võimalikest innovatsiooni käivitajatest
  • Ressursside eraldamine valikule
  • Innovatsiooni elluviimine
  • Eelnenud faaside edu- ja läbikukkumiskogemuste analüüs

Keeruline on välja tuua kindlaid nippe/reegleid, kuidas innovatsiooni läbi viia, sest innovatsioovatsiooni juhtimine käib pidevalt muutuva keskkonna taustal. Edukas innovatsioon sõltub paljudest aspektidest, näiteks võimest näha avaralt ja kaugele.

Kasutatud kirjandus

Tidd, J., Bessant, J. & Pavitt, K. (2006). Innovatsiooni juhtimine. Tallinn: Pegasus.