“Euroopa 2020” strateegia 

Suur roll on hariduse ja koolituste toetamine ja seda erinevatel kooliastmetel ja tasemetel. Seoses sellega soovitakse parandada digitaalsete lahenduste ja -süsteemide välja töötamist, digioskuste arendamine, uute võimaluste loomine. (Eurostat, 2018)

Siin juures on oluline ka Eesti elukestva õppe strateegia. Elukestva õppe strateegias on välja toodud viis peamist eesmärki:

  • Muutunud õpikäsitus. Eesmärgiks on toetada iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, samuti arendada õpioskusi, loovust ja ettevõtlikust.
  • Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid. Eesmärgiks on õpetaja/õppejõu/koolitaja töö hindamine ja sellest tulenevalt tasustamine.
  • Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Eesmärgiks on luua õppimisvõimalused, mis oleksid kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega. Samuti suurendada kvalifikatsiooniga inimeste arvu.
  • Digipööre elukestvas õppes. Eesmärgiks on nii õppimisel kui ka õpetamisel kasutada digitehnoloogiat mõttekamalt ja tulemuslikumalt.
  • Võrdsed võimalused elukestvaks õnneks ja õppes osaluse kasv. “Eesmärk on kõigile võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks.”  (Eesti elukestva õppe strateegia 2020, 2014)

Koostatud on ka Digipöörde programm just Elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks. Digipöörde programmis on välja toodud, et nende eesmärgiks on

  • Digipädevust arendada kõigis õppeainetes ja huvitegevuses. See peaks olema loomulik õppeprotsessi osa.
  • Digitaalne õppevara peaks olema kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav.
  • Koolide digitaristu peaks kaasajastama, isiklikke digiseadmeid kasutatakse õppetöös iga päev. (Digipööre, 2019)

 Tegevused on jagatud kolme suuremasse kategooriasse:

  • Digipädevus õppeprotsessis (uuendatakse digioskuste õpet, koolitused õpetajatele, üleminek e-hindamisele)
  • Digitaalse õppevara kvaliteet ja kättesaadavus (uus õppekirjanud digitaalselt kättesaadav, digitaalsele õppevarale on kvaliteedinõuded, toetatakse digitaalse õppevara väljatöötamist, toetatakse uudsete õppimisvõimaluste loomist)
  • Koolide digitaristu kaasajastamine ja isiklike nutiseadmete kasutamine õppetöös (tugi koolidele kiire ja turvaline internetilahendus, arvutite ja muude seadmete olemasolu koolides, koosvõimelised hariduse infosüsteemid). (Digipööre, 2019)

Valitud Tartu koolis õpib natuke üle 400 õpilase ja töötab 45 õpetajat. Kui tehnika poole pealt välja tuua, siis on koolis 6 Bee-bot robotit, 21 interaktiivset tahvlit, 55 sülearvutit, 50 tahvelarvutit ja 1 3D printer. Kooli on paigaldatud digipöörde raames ka Wi-Fi, mis levib kõikjal majas. Ka väga palju tehnikat, mis eelnevalt mainitud, on saadud digipöörde erinevate projektide raames. Samuti on koolis neljandat aastat haridustehnoloog, kes viib läbi koolitusi, otsib uusi materjale, toetab õpetajaid individuaalselt. Kooli õpetajad kasutavad väga palju ka digipöörde raames loodud e-õpikuid. Õpetajad on muutunud juba digisõbralikemaks ja arvuti ei tundu üldse nii õudne. Hetkel on minu arvates probleemiks e-tasemetööd, mida tegelikult annaks enam arendada. Kui olen pidanud olema tasemetööde juures, siis õppijale on süsteem tehtud keeruliseks ja mulle tundub, et e-tasemetöö piirab ülesandeid, sest tehniliselt ei osata veel paljut teha. Leian, et kool, millest rääkisin on teinud viie aastaga, mil mina olen seal töötanud, väga suure arengu ja näen, et areng on siiani toimumas.

Kasutatud kirjandus